* * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * * 

Simuna Kool on lasteaed põhikool ja meie meeskonda kuuluvad : Kaja Põldmaa – koolijuht. Digialaselt arenenud täpselt niipalju kui töökohustused nõuavad;

Siiri Kanarbik – eesti keele ja kirjanduse õpetaja, huvijuht. Kasutab digilahendusi nii palju kui kooli materiaalne baas  ja ajaresurss seda vähegi võimaldavad.

Triinu Pohlak – algklasside ja "häda sunnil" arvutiõpetaja. Talle kohe meeldib kõik see mis arvuti- ja digimaailmaga seotud. Õpetab õpilasi ja aitab õpetajaid.

Koolitusele tulemise eesmärgiks on ikka ajaga sammu käia. Saada aimu uutest suundadest, vahenditest, meetoditest ja seeläbi olla eeskujuks ja innustajaks ning toetajaks ülejäänud õpetajaskonnale. Saada juurde julgust ja enesekindlust digivahendite muretsemisel ja nendega töötamisel.

Et kõik ausalt ära rääkida, peame alustama sellest, et ega meie, Simuna Kooli õpetajad väga usinad tehnoloogia- vidinate tunnis kasutajad küll ei ole. Küsitluse tulemustest (viisime enne koolitusele tulemist kolleegide seas läbi kiirküsitluse saamaks teada, kes kui kodus tehnoloogiavahendite kasutamises on, mis probleemid kõige enam vaevavad ning mida teha, et tehnoloogiline tulevik vähegi värvilisem paistaks).

Probleemiks nr 1 oli vilets internetiühendus ja arvutite, ka muude digivahendite  vähesus.

Probleemiks nr 2 oli oskamatus tehnoloogiliste vahenditega ümberkäimine (hirm laste ees rumalaks jääda halvab tahtmise vahendeid kasutada; on selgunud, et ka õpilased ei tunne paljusid keskkondi, seega ei suuda
õpetajat ja kaasõpilasi aidata, sest nutitelefonides mängitakse hasartselt nn oma mänge, mis ei aita teadmiste omandamisele kaasa).
Probleemiks nr 3 oli- kui saab lihtsamalt st ilma tehnoloogiat kasutamata, siis miks ka mitte; harjumusel on siiski tohutu jõud.

Aga õnneks on meie koolil ka edumeelseid õpetajaid, kes kõiksugu imevidinatesse ja keskkondadesse särasilmselt suhtuvad ja neid ka võimalusel õppetöös kasutavad. Eriti usinasti kasutavad nad e- tundi, Wordi, PowerPointi, LEGOMindstormi, LEGOWeDod, bio.edu, 10monkeys, TaskuTark, LearningApps, Miksike, Koolielu, YouTube, ERR.ee, animato jne.

Koolituselt loodame saada eelkõige palju teadmisi, kuidas just õpilaste   nutitelefonid õppetöösse põnevust tooksid, et nii õpetajad kui ka õpilased avastaksid nutitelefoni ÜLIMAT OLULISUST tänapäeva elus. Nutitelefoni kasutamise oskusele rõhume just seetõttu, et kooli enda tehno- digipark on üsna mannetu, aga õpilaste oma nutivahendist võib ju abi olla koolielu, sealhulgas õppetöö huvitavamaks muutmisel.

Kolme viimase aastaga on siiski meie olukord paranenud. Välja on vahetatud kogu arvutipark ning meie õpilaste kasutuses on 12 süle- ja 12 tahvelarvutit ning 18 komplekti erinevaid robootikaseadmeid.

Nüüd jääb üle end täiendada ja liikuda suunas, et olemasolev digipark ei seisaks jõude, sest see vananeb kiiresti.

********************************************************************************

Kuidas läheb Simuna Kooli õpetajatel  DigiKohvikus?

26. veebruaril 2019 kogunes meie kooli õpetajaskond Sõmeru Kooli DigiKiirendi avaüritusele koos viie Lääne- Virumaa kooli õpetajatega. Olime kohal kui üks mees. Silmade särades kulgesime töötoast töötuppa ja avastasime enda jaoks digimaailma lõputuid võimalusi. Tegelikult vist isegi ahmisime uusi teadmisi endasse, nii põnev oli.

5. märtsil said taas kuue kooli juhtkonnaliikmed Tallinnas kokku, et õppida digijuhtimise meeskonnatööd. Olid hästi harivad ja sõbralikus ning toetavas õhkkonnas kulgenud kaks päeva.

11. märtsil alustasime oma DigiKohvikuga, kus tutvustasime selle ideed, panime plaani paika, kuulasime ka soovitusi ja ettepanekuid, kuidas ja milles peaksime õpetajate digipädevust arendama, ka tõstma, hakkama. Oli ohkajaid, oli särasilmseid kaasamõtlejaid, oli neidki, kes ütlesid, et kui peab, siis peab. Ja tööle me asusimegi.

Baaskoolitusel (13. märts; 27. märts) ja Rätsepakoolitusel (19. märts; 2. aprill) saadud teadmisi hakkasime kohe koos üle kordama Digikohvikus esmaspäeviti (18. märts; 25. märts; 1. aprill). Toimus uute teadmiste aktiivne jagamine, eestvedajaks Triinu Pohlak, küsimusi tekitanud probleemid said nagu naksti lahenduse ning üksi digitunnis õpilase rollis olnud õpetaja ei tundnud end mahajääjana. Kollektiivis peitub tõesti jõud!  Peab märkima, et hirm diginduse ees oli ootamatult kuhugi kadunud ja õpetajad ammutasid uusi teadmisi päris hoolega.
Eriti aktiivselt hakkasid tahvleid tunnis kasutama algklasside ja vene keele õpetajad. Ja mis tõesti tore, olime lausa sunnitud tekitama sülearvutite (meie koolil on 12 sülearvutit) ja tahvelarvutite ( neid samuti 12) kasutamise graafiku (enne koolitust ootasid seadmed üsna nukralt kusagil kasutajaid, oli õnnepäev, kui mõni õpilane nendega uusi oskusi-teadmisi ammutas).

Ja nii me siin toimetame, ikka tasa ja targu. Teeme koolitusel antud kodutöid. Kui juba mingi keskkond selgeks, armsaks saanud, katsetame õpilaste peal.

Põnevamatest selgeks saanud keskkondadest nimetatakse: Mentimeeter; QR gode generaator; Bitlinks; AnswerGarden; Nearpod;  Google dokumentide tegemine; Googledrive, Liveworksheets; Quizizz.

Praegu on meie õpetajate meeleolu hästi positiivne. Ammutame uusi digiteadmisi ja „katsetame“ neid õpilaste, kolleegide ja enda peal.

Õpetajate muljeid digiarenemisest:

Vene keele õpetaja Olga Haiba:

Olen saanud koolituselt uusi teadmisi ja veidi julgust juurde katsetada uute võimalustega. Igapäevaselt  oma töös kõike kasutada pole võimalik, sest selleks pole lihtsalt aega.  Tundides olen kasutanud selliseid rakendusi: Kahoot, Mentimeter, Google Maps. Koolitus ja koolitaja on jätnud  positiivse mulje. 

  

Klassi- ja arvutiõpetaja Triinu Pohlak

On juba "tuttavaid" teemasid, kuid kordamine pole kunagi paha. Olen tunnis jõudnud kasutada Nearpod ja Quezzis keskkondi (need meeldisid lastele väga). Interaktiivseid töölehti olen teinud Liveworksheets, nende kiireks kasutamiseks tegin QR koodid.

Digikohviku mõte tundub hea olema. Saame asju uuesti läbi teha aeglasemas tempos ja tundub, et inimesed julgevad rohkem küsida "omadelt" kui koolitajalt. 

Klassiõpetaja Ly Niinelaid:

Tunnis proovin kasutada kindlasti neid keskkondi, mida lektor tutvustab, peamiselt teiste koostatud õppematerjale. Aitavad meenutada varasematel koolitustel õpitud mulle meeldivaid keskkondi.
Hea, et koolitus toimub oma koolis, palju parem kui ise e-kursusel pusida - saab abi nii kolleegidelt kui koolitajalt.

Korraldusliku poole pealt on minule vähemtähtis pikk ja põhjalik kodutööde analüüsile aja "raiskamine" ja ka ajakulu tunnikonspekti teooriaosa sõnastamisele.
Üldiselt on hea intensiivne tempo.

Loodusainete- ja kunstiõpetuse õpetaja Elle Alber:

Koolitus meeldib. Tunnis olen kasutanud Padleti, Mentimeetrit, LearingAppsi, Googlet, bio.edu. Miksikest jt. Koolitus annab julgust, uusi mõtteid ja ka oskusi digivahendite kasutamiseks tunnis.

Emakeeleõpetaja Siiri Kanarbik:

Arvan, et õpilastele tuleb õpetada turvalist interneti- ja nutiseadmete kasutust, et nad oskaksid nutiseadmes õppida. Õpetajal on tunnis digiseadmeid kasutades justkui topeltroll: õpetada digikasutust ja õpetada oma ainet. Usun, et valikuid, kuidas tundi läbi viia, mis metoodikat ja vahendeid kasutada, on õpetajal väga palju, ole mees ja vali õige vahend või keskkond. Ja minu meelest on tore, et digivahendeid kasutades saab õpilasele läheneda rohkem individuaalselt- igaüks teeb omas tempos ja enda valitud vahenditega.
Olen seda meelt, et kui digividinad on loodud, siis tuleb neid ka oskuslikult kasutada.

15. aprillil haris meid iPad`ide alal kooli IT-mees Kairo.

Saime katsetada erinevaid programme ja äppe.

Õppisime iPad`ide kasutusnippe, äppide laadimist.
Pärast koolitust haarasid õpetajad julgelt iPad`id ja sammusid tundi;
ikka seepärast, et tundi põnevaks ja sisuskamaks teha.
Digivahendite kartus kadus kiirelt ja iPad`e kasutatakse siiani tunnis sagedasti.

23. aprillil  koolitas meid pikaajalise kogemusega robootika õpetaja Marika Reinmets. Saime tutvust teha järgmiste vahenditega:

Beebot, Ozobot, mBot, WeDo, EV3, Edisson, Bluebot jne.

Praktilse töö tegime Bluebot, WeDo ja Ozobot` idega.

Saime nippe, kuidas kasutada erinevaid robootikavahendeid õppetöös. Kindlasti oleme nüüd nutikamad ja julgemad robootikavahendite kasutamisel.

Olles paar kuud digindusega usinasti tegelenud, võime teha väikese kokkuvõtte:

• Õpetajad on hakanud tunnis aktiivsemalt kasutama digivahendeid
•  Juba julgevad ka ise luua erinevates keskkondades klassile sobivaid ülesandeid
•  Kasutavad tagasiside saamiseks erinevaid ise loodud küsitlusi jne
•  It- vahendite kasutamiseks on loodud tabel (esialgu on see seinal  ja paberkandjal, aga   ilmselt „kolib“ peagi google calendrisse), sest kasutamine on muutunud oluliselt sagedasemaks
•  kollektiivi liikmed on digiküsimustes üksteist väga toetavad ja aitavad
•   koolis vahetus IT-spetsialist, kellest on siiani suur tugi
•  suurim murekoht - kõikuv internet 😔

Kuhu edasi?

• jätkame õppeaasta lõpuni aktiivsel digilainel
• uueks õppeaastaks teeme kevadel uue digitöökava, et omandatud teadmised ei ununeks
• sügisest saame juurde uusi sülearvuteid ja et need oleksid siis aktiivses kasutuses
• igasse klassiruumi peame saama internetipüsiühenduse ja projektori
• peame hakkama kirjutama projekte, et hankida juurde uusi digivahendeid
• teeme koostööd Simuna noortekeskusega drooni õppimisel, kasutamisel

Võime julgelt öelda, et DigiKiirendi oli meile positiivselt mõjunud.

Enamus õpetajad on digivahendite kasutamisel palju julgemad ja aktiivsemad. DigiKohvikuga jätkame kindlasti ka tulevikus, teineteiselt õppida on veel nii palju.

 .